Loll saab kirikus ka peksa

Ja nyyd lugu, mis peaks l6ppema moraliseeriva hyyatusega "Ja mis ma ytlesin!!!"

Meie Dr May ytles meile, et vahetab meie dollarid kohalikeks kyatideks kursiga 1USD= 850 kyatti ja seda ka vaid siis, kui meil on 100-dollarised kupyyrid. Iga vaiksem kupyyr laheks hinnaga 830. See kurss tundus meile liiga r:abal, olime arvestanud umbes 1000-ga.
Tadi s6nul on see vana jutt, nyyd kehtib vaid selline kurss.

Igal pool kasvab rohi ja puud mahajäetud (ja mitte ainult) majadest välja
(pildistaja Katrin. H)
Teisel paeval Yangonis, kui Katrin toas pikutas ja me poistega linna peal jalutasime, astus parast Okinawa restorani yhel alleel meie juurde t6mmu tyyp ja pakkus raha vahetada.
Just see on see, mille osas hoiatab Lonely Planet ja k6ik muud blogid, et tanavadiilerid ja turud on ohtlikud kohad, seal petetakse turiste valerahaga v6i aetakse sind segadusse rahapakkidega ja parast hyytakse police-police, et sa ruttu ilma raha lugemata uttu t6mbaksid.
No me oleme ju targad! Oskame raha lugeda ja mitte mingil tingimusel ei lase end tommata! Ega me lollid ole!

Kurssi pakuti 950. Ahvatlev, eks? Otsustasime, et teeme esialgu vaiksemate summadega proovi- naiteks igayks 100 dollariga.
Pakistani peamees, 32 a tyyp kaskis istuda pingile ootama. Puhus meiega juttu, tema k6rval samuti yks Pakistani tydruk yritas meile postkaarte myya. Istusime ja mul tekkis selline imelik tunne, et peaks ikka ara minema. Aga tyybid juba tulid. Puha 1000 kyatised rahapakid k:aes. Kysisime kas suuremaid yhikuid ei ole. Tyytu neid lugeda ja kaasas kanda. Ei ole, ega me siis mingid rikkad ei ole, k6las vastus.

V6rdlesime tyypide toodud raha oma rahakotis olevaga, kuid nende 1000 kyatised olid umbes 1/3 v6rra suuremad. V6ibolla vana raha, v6ibolla valeraha. K:askisime tuua vaiksemad rahad. Laksid tagasi ja t6id uued. Ise rahustasid meid, et me ei pea midagi kartma, oma raha anname kaest ara alles siis, kui oleme ise oma rahapakid yle lugenud ja taiesti kindlad summas.

Tyype oli meie ymber umbes 5. Yks neist hakkas mulle rahapakki lugema. 10 yhikut oli pooratud 1000ga kinni. Luges kuni j6udis 90 000ni. Ytlesin, et anna nyyd mulle, v6tsin kummid lahti ja lugesin endale sylle tapselt 95000 kyati. Andsin veel Renele yle lugeda, kes sai ka tapselt sama summa. Olin juba valmis oma 100 dollarist ara andma, kui p6himees ytles oot-oot - nyyd loeme ikka meie ka yle, et te meile tyssu ei tee. Lugesid. Jalgisin vaga tahelepanelikult tema s6rmi umbes 85000ni siis nagin, et enamus raha olemas ja k6ik korras. Raha sai 3 korda loetud ja siis ytles k6rvaltyyp, et kas tahad panen kummi ka pakile ymber. Tegi seda ja ulatas paki mulle. Mina talle 100 dollarit.

Panin rahapaki sylle ja algas rahalugemine Renele. Kuna see s:adin ja sebimine kandus nyyd Rene ymber, mul nyyd hea rahulik raha lugeda. V6sin paki valja, aga vaike Pakistani tibi ytles, et mis ma siis nyyd teen- loen siin avalikult raha! Ei tohi. Politsei naeb ju. Hmh, aga huvitav mis mu vasakul kael just toimub- maailma k6ige avalikum rahalugemine! Ok, ma siis loen oma m:arsi varjus. Ei-ei, ara le siin midagi, sa ei usalda meid v6i? Hmh. Eriti kahtlaseks laks nyyd.

T6usin pysti ja laksin 2 sammu eemale, siis peatus korraks kogu rahalugemine ja k6ik hakkasid kisama, et mis ma siin nyyd teen jne. Et me ei usalda neid ja Markusele nad nyyd juba kindlasti ei vaheta. Neil ei olegi 6ieti rohkem sularaha (Mida!!??!) Panin rahapaki jalle kotti ja Renele rahalugemine jatkus. No kurat, kas ka saan oma raha lugeda v6i mitte!
Laksin nyyd juba 50 sammu eemale, kuhu mulle keegi ei jargenud ja lugesin raha yle. Kummi vahel oli 43000 kyati!!!
Vahepeal oli pingi juures l:ainud juba seisuks - Renele oeldi, et ta pole oma 100 dollarist :ara andnud, mida ta just tegi ja kysiti seda uuesti, aga samal ajal ei olnud j6undud veel "kummipanija-mees" pakki viimaseks hetkeks enda katte haarata.
Nii nad seal seisid- kange Eesti mees hoidis rahapakist kinni yhelt poolt ja 2 venda sikutasid samast pakist teiselt poolt. Kuna minu kisa peale nad hakkasid Rene pakki ara tirima, siis enamus pani juba jooksu ja viimane tyyp kes rahapakist lahti ei lasknud ja kelle poisid lubasid politseisse viia, teataski argliku haalega, et tema ongi politsei! No kurat. Viimaks laskis see vend ka pakist lahti ja meie teed laksid lahku. Rene pakist kadusid rabelemise kaigus m6ned tuhanded ja mina kaotasin 57000 kyati ehk umb 50 dollarit.
Vot nii.

Olin juba valmis meie hotelliperenaisega diili tegema, aga m6lesime veel hommikul enne aras6ityu jalutada labi m6nest teisest questhousest, et uurida kursse. Okinawa kylalistemajast oeldi, et nemad raha ei vaheta ja juhatati meid Central Hotelli, kus me tegime diili ja vahetasime raha kursiga 1= 880 ja 1= 865 . Soodsam kurss on 100-dollarisele rahatähtedele. Kursid on erinevatel paevadel erinevad, aga kuna oli pyhapaev ja turg kinni, siis saime selle kursi.
Laksime hotelli tagasi ja v6tsime takso ja pyhkisime endalt Yangoni tolmu!

K6ik on muidu hasti, tervis on meil korras, ilm on hea.
Kalli-kalli

Hiljem lisatud: pildil nelja inimese vahetatud raha. Sellest jätkus mulle ja Katrinile 29. päevaks ja poistele 2 nädalaks.

Mina vahetasin 460 USDi ehk umbes poole, üheks kuuks planeeritud reisi eelarvest. Teise poolega ehk dollaritega sai hõlpsasti maksta majutuse, vaatamisväärsuste ja ka bussi- või paadisõidu eest.Kõige kasulikum on raha vahetada siiski Bogyoke Marketil, Yangoni südalinnas. Sinna sisenedes ootavad sind soliidsed ülikondades mehed, kes näevad välja nagu endised õpetajad (lahked näod). Nad ise astuvad ligi, uurivad delikaatselt, kas soovid raha vahetada. Uuri kurssi, tingi natuke ja vaheta. Enamasti on neil kõikidel sarnased hinnad, kõiguvad 10 kyati (umb 1 kroon)
Rahavahetus nende meestega on turvaline ja korrektne. Muidugi tuleb saadud raha korralikult üle lugeda ja mitme vennikesega pole mõtet kaupa teha kui ümberringi märkad kahtlast sebimist. Mingisse rahavahetustuppa sind ei viida, kõik toimub püstijalu suveniiride või riidekuhjade letil.
Kord nädalas on turg kinni (kas pühap või esmaspäev?) siis tuleks minna Cenral Hotelli.See on muidugi valitsuse kontrolli alla olev hotell, aga rahakursid on seal lähedased turu hindadele. Vahetus käib otse lobbys valuutaleti ääres, ümbrringi jalutavad turvamehed ja uksest sisened läbi metallidetektori- turvaline värk.

Kalaw

Vaikelinn.

Homme lahme kolme paevasele trekingule kohalike kyladesse. Seal saabume Inle jarve kaudu paaditripiga yhte vaikelinna Nyaungshwesse, kus on kolm internetipunkti.
Akki seal siis saab kiiremini.
Praegu tegin postituse ara ja istun siin juba 2 h, aga see kurivaim ei lahe yles.
Nyyd on narvid ootamisest labi, tuleme ehk 6htul internetti tagasi- raagitakse, et 6htul on parem levi.

Ameeriklane Myanmaris

David on umbes 72 aastane ameeriklane Bostonist, kes on umbes 30-ndast eluaastast yksi rannanud, kylastanud ligi 85 maad ja viimased 14 aastat on tema koduks olnud Yangon. Umbes 6 kuud aastas veedab mr D Yangonis teenides kristliku kiriku preestrina ja 6 kuud kodus Bostonis, kus kantseldab oma lapselapsi ja hoiab oma rahaasjadel silma peal.

Davidilt kuulsime igasugu asju- alates sellest, et naised kandku vaid ylep6lve seelikuid ning peale pimedat yksi tanaval ilma meheta k6ndiv naine on prostituut, kuni selleni kuidas myanmari valitsusel on oma uuest pealinnast Taini kaevatud v6imas tunnel, kus asjade jamaks minemise korral saab hunta m6nusalt p6gendeda.

David ise 6petab kiriku juures lastele geoloogiat ja tema 40 6pilast peavad k6ik oskama enne juba inglise keelt kui nad 6ppima paasevad. Igal aastal on Davidil v6imalik yks 6pilane viia aastaks USAsse 6ppima. See on vaga keeruline ja D kasutab oma kohalikke tutvusi, keerulisi teid ja "m:a:arib" kohalikke kuni 40 000 USA dollariga, et saada yks klassi parim Birma nooruk USAsse. Arvata v6ib, et osa sellest rahast tuleb kristlikult kirikult, sest D s6nul on tal 6-st noorest (noorpreestrist?) kolm koolitatud ja nyyd sel aastal 6pib juba neljas.
Kirikus jutlust pidades on D vaga hoolikas, sest valed s6nad ei too kahju mitte talle, vaid kohalikele kes valismaalast (ja veel vihatud ameeriklast!) kuulamas kaivad. D teab, et igal teenistusel istub kindlasti ka yks "silm ja k6rv".



Myanmarlased ise eriti riigist valja ei saa- vaidetavalt pole see v6imatu, aga valitsus lubab kaasa v6tta sularaha vaid 10000 kyati (umb 100kr) - sellega kaugele ei j6ua.
Hiljem lisatud: vahetult enne Yangon-Chang Mai lennuki Tai pinnale laskumist, anti muuhulgas Bagan Airi piloodikabiinist ka teada myanmarlastele pardal- tuletame teile meelde- välisriiki on lubatud kaasa võtta sularaha vaid 15000 kyatti.
Summat oli küll tõstetud, kuid endiselt ei saa selle raha eest isegi lennujaamast taksoga linna sõita pangakaarti pole kellegi, sest pole sellist süsteemi olemaski)
Myanmarlased on yldiselt vaga vaesed ja David s6nul kuulusid meid k6rtsis ymbritsevad vennikesed nende 2% hulka , kes endale 6lut lubada saavad. Muidugi k6rvallausas istusid ka vennikesed "Black Labeli " pudeli ymber.
Vaesed ei jaksa endale osta kooliharidust ja kaivad siis nn public schoolides kus D s6nul on sellised 6petajad, kel endalgi korralikult kirjaoskus omandatud ei ole. Ma ei tea kas seda uskuda v6i mitte, aga omaparane orjanduslik kord on siin ka levinud. Vanemad "myyvad" v6i "rendivad" oma lapse v6i sugulase m6ne rikka juurde teenijaks. Meie maja koristaja olevat meie guesthouse peranaise dr May juures juba 14 aastat teeninud ja nyyd hakkab vanaks jaama, otsitakse kedagi uut.

Uurisin mis nendest saab, kelle tehing l6ppeb. "Myyakse edasi" kellelegi jargmisele" k6las D vastus. Siis saab myyja tehingust mingi summa tagasi. Ma ei kujuta ette, kas see saab t6si olla!
Vanemate poolne laste abielude korraldamine on levinud. M6nikord ostetakse pruut, m6nikord peigmees. Kellel parasjagu on rohkem raha v6i haritum abielluja pakkuda- teeb soodsama diili. Meie majaperenaine dr May perre osteti nooremale pojale pruut, kes D s6nul pidi olema vaga haritud ja super tydruk, kes yle 30-sele totust perepojale liiga hea.

Aga vaesuse k6rval elab tanaval ka rikkus.
Dr May ehk see arivaistuga proua abikaasa, kelle kylalistemajja me end lennujaamast viia lasime, on mingi k6va ravimiarimees, samal ajal kui naine on endine arst ja uhab mooda meditsiinikonverentse ning peab ka pere rahasjadel silma peal. Nende v66rastamaja on vaid vaike fassaad ja suureparane koht rahapesuks. Dr May tytar ja vanem poeg 6pivad m6lemad l:a:ane ylikoolides. Tydruk Inglismaal ja poeg USAs, kuhu D aitas ta sokutada. Kuna vanemad ei saa oma lapsele legaalselt dollarid 6ppemaksuks saata, siis viib D raha riigist valja ja selle eest on talle elul6puni tasuta tuba ja superteenindus (sisaldades vajadusel ka meditsiiniabi Yangoni parimates haiglates) dr May guesthouses olemas.
Kui linna saabudes imestasime, et tanavatel t6esti mite yhtegi valget turisti n:aha ei olnud, siis D s6nul oli riik just asja "kinni" olnud. Ehk seoses valimistega ja sellele jargnenud rahutustega ning Aung San Suu Ky vabastamisega hoiti m6ni aeg siis uusi turiste riigi toomata.

Hiljem lisatud: need rändurid, keda oma rännakul hiljem kohtasime või kes olid riigis kauem olnud, ei teadnud muidugi rahutustest midagi. Välja arvatud muidugi "Meie Ema"(nad ütlevad "Our Mother" Aung San Suu kohta) vabastamisest. Sellega olid ikka kõik kursis.
Aga et mingid rahutused, või et kedagi saadetaks riigist välja.... ei midagi sellist. Mida vähem välismaalasi ärritad, seda parem- ju see oli riigi poliitika nendel nädalatel.

Yangon/ Ranguun

Oleme 6nnelikult p:aral.
Tana vahime veel linnas ringi ja homme s6dame v:aiksemase kohta- Mount Kyaikktiyo (Golden Rock). See linnake on nii pisike, et seal on ainult 2 v88rastemaja, seega on enam-vahem kindel, et internetti neil pole.
Olukord on siin rahulik, oleme vist neljakesi yhed nendest 20-st valgest turistist keda Air Asia siia lennutas. Kahe paeva jooksul kohtasime yhte valismaa paarikest. Jube huvitav on olla sellise riigi pealinnas kus isegi pealinnas ei kohta turiste!
Aga see eest oli meil eile pikk 6htu 6lle ja viskiga koos 72 aastase paduvabariiklasest ameerika kristliku preestriga, kes on Rangoonis elanud 14 aastat. Seda juttu, mis ta meile raakis, jagub nyyd terve peatyki jaoks.

mobiilne telefoniputka vabas õhus

Yangonis on igal endast lugupidaval poekesel, restoranil v6i teeputkal olemas lauake, mis t6setakse paeval k6nniteele ja igayks kes tahab saab nii vaikse raha eest telefonik6ne teha. Mobiiltelefonid on ainult rikastel. Need maksavad jubeda raha, isegi eesti m6istes vist mingi 200USDi kuus. Ju siis valitsus ei ole huvitatud, et inimestele niipalju vabadust andma ja hinnad hoitakse k6rgel.

Hetkel ei ole aega trykkida, peame minema kuulsaid pagoodasid vaatama.
Kui 6htul aega, tulen netti. Kui mitte, siis naeme 5 paeva parast.

Yks kohalik mees, kes meile giidiks tuli 6petas meid, et me v6iksime hotelliraha s:a:asta kui selleks 88ks paya juurde jaame. Oli ahvatlev ettepanek, aga laksime koju.

Swedagoni Paya juures. Sellel pildil kyll peamist hiigelpagodat ei ole. Swedagon Paya juurde sattusime taiskuu nadalavahetusel. Oktoobri ja novembrikuu taiskuu ajal on budistidel k6ige suuremad pyhad. Kuna sattusime payt vaatama laupaevasel paeval, siis nagime meeletut pyhamarssi ymber payade. K6ik ymbuskonna myanmarlased katsuvad nendeks paevadeks m6ne eriti pyha koha juurde s6ita. Swedagon v6i siis Golden Rock on kaks k6ige puhamat kohta Yangoni ymbruses. Kohalikud saabuvad parale juba hommikul vara- toidud kaasas ja jaavad sinna terveks paevaks ning 88ks.

Lapsukesed on igal pool nii armsad. Myanmarlased on tegelikult aaretult delikaatsed. Nad muidugi vaatavad sind, kui sa ise ei nae, aga teevad seda nii kenasti silmanurgast. Vaid lapsukesed v6ivad sind suu ammuli j6llitama j:a:ada. Julgemad hyyavad hallo- hallo v6i mingalaba (tere)

Jubedad tanavaaugud. See siin on selline vaikseke, kuhu jalg v6ib vahele jaada, aga oli ka taitsa selliseid inimesesuurusi auke. Need augud on tegelikult arakulunud paeplaadid mis katavad mitmesaja aastast (? hiljem uurin) linnakanalisatsiooni. Vaidetavalt ei ole viimase 20 a jooksul siin linnas ja Birmas yldse midagi parandatud, pigem laguneb k6ik veelgi enam. Inimesed v6tavad seda kui paratamatust. Need kanalisatsioonikraavid on reeglina majade k6rval ehk seal kus praegu on k6nnitee. Pimedal ajal on igal juhul turvalisem s6iduteel k6ndida. Kellelgi iseenesestki m6ista helkurit ei ole, aga hoolimata meile tunduvast kaosest, on liikluses k6ik turvaline.

Bangkok

"Jaa, jaa, muidugi ma tean kuhu minna" ytleb meile lahke naoga taksojuht. Igaks juhuks kysib ta veel mooduvalt kohalikult yle, kus see Myanmari saatkond siis ikka asub. Tiirutame linnas ja taksojuht naib eksinud. Akki ulatab ta mulle telefoni ja ytleb, et mulle on k6ne! Telefonis uurib lahke naisehaal kuhu s6idame ja pyyan talle vaga tapselt seletada milliste tanavate laheduses on Banraki haigla ja Surasati rongijaam. Sealsamas lahedusest leiaks me ka ise saatkonna yles. Annan telefoni taksojuhile tagasi ja 10 minuti parast olemegi kohal. Oli see nyyd kohalik "kiisu" v6i taksojuhi naine, kes meid saatkonna ette aitas, jaabki selgusetuks.

Myanmari saatkond, mis on yks nelja luugiga 20x 20 m2 tuba kus asjad kaivad nii:
K6igepealt tuleb seista yhes valismaalastele m6eldud sabas, enne kui luugist ulatatakse igayhele viisataotlus. Taotlus koosneb kahest lehest, milles teisel tuleb vaga tapselt markida oma kolm viimast t88kohta, seda alates t88tamise kuupaevadest, kuni selleni milles tapselt t88 seisnes. Paneme kirja k6ik oma ettekandja ja veoautojuhi kogemused- mida lihtsamad t88kohad, seda t6enaolisem, et me ei hakka kohapeal mingit dokfilmi vantama.

Avaldused taidetud, satime ennast uuesti samasse sappa. Onu v6tab meie avaldused vastu, viskab pilgu peale, annab tagasi koos jarjekorra numbriga. Nyyd on juba aega oodata toolidel, kuni tablool seisab meie number. Saime eelnevalt aru, et v6ib toimuda ka intervjuu, yritame seista luugi taga v6imalikult pusas, et paista valja nelja inimese moodi. Yks s6ber on veel l6unast saabumata ja me lihtsalt yritame kolmekesi nelja viisataotlust sisse anda. Onu luugi tagant uurib vaid millal meie lend on. Vastan enesekindlat, et kahe paeva parast. No vot, tulgegi siis kahe paeva parast kell 15.00 tagasi.
Kolm jarjekorda, 810 Bahti ja paar tundi= nii lihtne see ongi. Yritasime eelmisel paeval ka Rambutri ja Khao San Roadi piirkonna turimibyroodest (putkadest) viisav6imalusi uurida, kuid k6ik vastasid, et varem sai t6epoolest byroost viisa, kuid viimastel nadalatel enam mitte.
Vaid yhes putkas 8eldi meile, et saab kyll viisa. See maksab 2200 Bahti ja siiski tuleb meil ise jargmisel paeval saatkond intervjuule minna. Kui selle peale pead vangutame, et noh me siis ikka laheme ise saatkonda, siis muutub tadi kohe lahkemaks ja ytleb, et saab ka ilma intevjuuta, aga see maksb 3800 B.

K6ige l6busam lugu on muidugi Katrini seljakotiga, mis laks kaduma Sydney ja Melbourne vahelisel liinil. Etteruttavalt muretsejatele teadmiseks- Katrinil on vaikses kotis (=kaasas) k6ik eluks vajalik olemas ja suures seljakotis midagi yliolulist, milleta hakkama ei saa, ei ole.
Katrin on nyyd kolmandat paeva teinud umbes 3 k6net paevas lennujaama ja saab aina huvitavamaid vastuseid. Yle yhe k6ne 8eldakse talle, et kott on leitud ja see pannakse kohe-kohe takso peale. Uuritakse muudkui hotelli ja toa numbrit. Kasti isegi eile kell 23.00 hotelli ees taksot kotiga oodata. Jargmises k6nes selgub taas, et kott on endiselt kadunud ja uuritakse millal Katrinil seda vaja on. Tanased k6ned on juba vaga l6busad- ilmselt on kuhugi andmebaasi sisestatud, et Katrinil on suur Kambodža huvi, sest aina uuritakse kas ta on juba seal v6i millal ta juba sinna j6uab. Tana nagin kuidas Katrin juba kergelt arritus ja pahandas lennujaama tadiga- ma ei lahe Kambodžasse! Kirjutage endale juba ometi yles, et ma lahen Birmasse! Sellest hoolimata saime just nyyd k6ne, kus Katrin tunti juba nimest ara ja hoisati "Aa, teie olete ju see kes laheb Kambodžasse!"
Oleme nyyd juba neljakesi ja praegu netipunktis kohtusime juhuslikult veel yhe eestlasega. V6tame vaiksed 6lled.
Muidu on k6ik hasti ja homme saame teada, kas meiega toimub saatkonnas veel intervjuu v6i antakse kohe viisad-passid katte. Kui nii, siis v6tame reedeks piletid Rangooni (ehk Yangoni) ara.

Kuiv6rd mul puudub vähimgi ilukirjanduslik ambitsioon, siis praktilisuse huvides ja headele s6pradele, reisisellidele m6eldes, hakkab siit alates ja edaspidi teksti sisse ilmuma kohalikke hindu, kohalikku hotelliinfot jm praktilist. Lugejad, kes seda ei kannata, pangu silmad kinni.

Kohal

Sain eestlastega kokku. V6tsime soogid ja joogid. Muud juhtunud ei olegi.
K6ik korras.

Nii või naa?

Myanmar või Birma?
Ei tea minagi, mis see õigem oleks. Meil Eestis suurpärasemalt kõlav nimi Birma on väidetavalt riigile pandud hoopiski brittide poolt nende koloniseerimise perioodil. Meie välisministeeriumi lehel on riigi eestikeelne nimi on Myanmari Liit (birma keeles Myanma Pye). Ja kuna riigi nimi Myanma pidavat tulenema suurima hõimu myanmade keelest, siis vist oleks mul õigem kasutada seda nime mida kohalikud kasutavad. Või siis mõlemat.

Myanmari sõitmine võib tekitada mõneski küsimuse kas ja kui on eetiline oma turismirahaga toetada militaarvõimu, sest teatavasti on kohalik lennu-, rongi- ja ka laevaliiklus tervenisti kohaliku võimu kontrolli all. Seda paljud ei teegi, seetõttu külastab Birmat alla miljoni turisti aastas, samal ajal kui näiteks Indoneesiat umbes 6,5 miljonit ja Taid umbes 12 miljonit. Kunagisest uhkest ja jõukast koloniaalriigist on alles jäänud vaid hale vari. Riigi isoleerituse on põhjustanud võimul olev militaarne hunta, kes on riigis sisse seadnud karmi diktatuuri. Nagu mitmed teise aasia riigid, püüdis ka Birma luua oma varianti sotsialismist, kuid viis sellega riigi majandusliku kaose äärele – maailma suurimast riisieksportijast on saanud hüperinflatsioonis vaevlev, suures osas Hiinast sõltuv arengumaa.

Siiski tundub mulle, et minu tutvusringis on juba mitmeid , kes olles ülejäänud Kagu -Aasia läbi kablutanud , jõuavad lõpuks ka Myanmari. Aastaid on Birma poole õhanud sukeldujad, kelle jaoks Andamani meres leidub ligi 4000 pea puutumatut korallsaart ning mägironijad, kelle jaoks Birma Himaalaja-osa on veel täiesti läbi uurimata.

Ilmselt pole meievanustele ununenud veel nõuka riiki lõpus toimunud hüperinflatsioon ja veider värk valuutakurssidega. Nii on ka Myanmaris praegu: riigi ainus legaalne maksevahend on kohalik kyat (1 USD = umbes 1100 kyat’i ehk 1 EEK = umbes 100 kyat’i). Lennujaama saabudes on võimalik raha vahetada riigi ametliku kursiga- 100 USD= 450 kyatti.
Seda muidugi ükski mõistlik inimene ei tee ja selleks ongi turud, nurgatagused ja varjualused (sageli püstitatud otse panga kõrvale) kust saab normaalse vahetuskursiga kohalikku raha.
Kuna on ette teada, et hotellide, transpordi, öömaja ja võibolla ka muude asjade eest saab maksta kohalikele dollarites, ei ole mõtet end kohaliku raha kilodega koormata ja üritame siis väiksemate dollarikupüüridega hakkama saada.

Kahe reaga ajaloost:
Koloniaalajastul kohtusid Kagu-Aasias mitme Euroopa riigi huvid: Birma ja Malaisia kuulusid Inglismaa võimu alla, Kambodža, Laos ja Vietnam allusid prantslastele, Indoneesia saarestiku rahvaid haldasid hollandlased. Tai kuningriik jäi võõrast võimust puutumata ja selle üle on taid tänaseni hirmus uhked.
Birmat valitsenud Konbaungi dünastia (1752-1885) kukutati ning kuningriik kaotati. Järgnenud ülestõusu (1886-1895) mahasurumise käigus lämmatasid briti väed aadlike ja mungakoguduse poolt juhitud vastupanu ning kehtestasid Birma üle range kontrolli.
Inglased liitsid Birma India koloniaalimpeeriumiga, toetasid vähemusi, näiteks kristlastest kareneid ja moslemitest indialasi budistidest birmalaste vastu, majandus ja maad anti sisserännanud indialaste valdusse, veeti välja hiigelkogustes puitu ning Birma muudeti monokultuurseks riisikasvatuspiirkonnaks.

Inglismaa võimu alt vabanenud Birma kandus kodusõja keerisesse 1948.-1962. a. ning sattus seejärel tänaseni püsiva sõjaväelise diktatuuri küüsi.
Hiljuti avaldatud riikide korruptsiooniedetabelites on Myanmar erinevate allikate andmetel 2-4 kohal, kuid on arvata, et tavaturisti või ränduri silmale seda väga näha ei ole.
Kuskile sinna tagumise kolmandikku jäi ka Kambodža, kus meil siiski õnnestus kunagi Poipeti piiripunktis oma silmaga korrumpeerunud tolliametnikuga vaielda. Söakate eesti naiste võitlus Kambodža viisaametnikega lõppes siiski viimaste kasuks. Ühel hetkel seisab justkui tulikirjana sinu eest valik: tahad sellesse riiki siseneda või ei taha? Ainukeseks võiduks võib lugeda seda, et tavalise turistiviisa eest andsime siis pistist küsitud 5 USDi eest umbes 2,5 USDi
Poliitikast ma praegu kirjutama ei hakka. Selle osa lisan siis, kui jõuan tagasi.
Kirja panin kõik selle siia sellepärast, et kohapeal olles ei jõua ma anda ülevaadet kuhu me saabusime ja aeg ajalt on endalgi vaja tausta kontrollida- siis on kust vaadata :-)

Selle postituse allikad on järgmised: ühe türuku blogi, delfi, budismileht, karavanserai, vikipeedia, veel mõned blogid ning äsjaloetud Martin Kala "Maailm nõudmiseni".

P.S Selle nädala õhtusöögimenüüs on mul ainult kartulipudru hakklihakastmega. Põhimõtteliselt.