Üksindusse ehk Into The Wild

There is a pleasure in the pathless woods;
There is a rapture on the lonely shore;
There is society, where none intrudes,
By the deep sea, and music in its roar:
I love not man the less, but Nature more…
- Lord Byron

Eelneva sissejuhatusega algab üks film.
Vaatasin eile lõpuks filmi “ Into The Wild” mida olin ammu tahtnud näha.
Ma ei teagi... olen vist tänaseni sõnatu. Kas seda peaks just iga seljakotirändur enne reisi nägema või parem mitte… Ilmselt erineval eluperioodil on erinevatel filmidel ka erinev mõju meile.

Igatahes on see Sean Penni film rabavalt kontrastne praegu kinodes linastuva Hollywoodi kassahitiga „Eat, Pray, Love“ mis räägib 32 aastase naise eneseleidmise rännakust.Versus „Into The Wild“ siis 23 aasase poisi eneseotsingutest. Mul on hea meel, et sattusin mõlemat filmi ajaliselt lähestikku nägema, see toob kontrasti palju võimsamalt esile.





Jah, olen ikka veel sõnatu.


P.P.S kas mõni hea sõber saaks mulle leida (kodusest filmivarast) 15 a tagasi valminud John Boormani filmi "Beyond Ragoon"? Blond ise ei oska filme tõmmata ju... Youtube`st natuke vaatasin juba, aga tahaks filmina ka vaadata http://www.youtube.com/watch?v=-cDIdK8D9B4&feature=related