Happy Happy No Problem Day

29 nov. Inle järve ääres

Hommikul ajasin end kella peale yles (nagu t88l oleks, aus6na!), et internetti minna. See on siin kiirem hommikuti 6- 8ni ja 6htul samal ajal. Blogspot on siin Nyaungshwe linnakeses juba keelatud ja kohalik kutt ei teinud nagugi, et ta saaks mind aidata hotmaili v6i blogspotti sisse smuugeldada. Niisiis saatsin gmaili kaudu koju kirjad, et k6ik on korras.

Paeva veetsimegi mitte midagi tehes- lugesime raamatuid ja vedelesime niisama.
S6itsime ratastega linna peal. Yhes6naga- veetsime kvaliteetaega iseendaga .

Poisid mungakloostris palvet lugemas

Parim osa paevast oli pedikyyr. Laenasime retceptionist suure pesupali ja istusime terassile jalahoolitusust tegema. M6nus, m6nus, m6nus. Tahaks massazi ka, aga seda siinkandis ei tehta. Kohalikud ei pidavat heaks tooniks teist inimest katsuda.

Nooblis restoranis s66mas. Sellel oli svheitslasest omanik, seet6ttu oli alates m66blist kuni teeninduse ja toitudeni k6ik nii nagu v6iks eurooplasele meeldida. Meeldiski. Olime juba kyllalt hiina ja myanmari urgastes s66nud. Natuke snooblust kulus meile l6puks ara.

6htul hispaanlastega Phy restorani. Omanik oli inglismaal 6ppinud mees. Lahke naoga ja suureparase inglise keelega. K6ige parem teenindus, kaunimad lauan6ud ja maitsvamad toidud senini. V6tsime rummid laimimahlaga ja peale teist koksi t6i onu juba laimimahla maja kulul lauale, maksma pidime ainult toidu ja rummshottide eest. Restos on shotid muidugi kallid. Muidu on rummipudel nii umbes 18-20 krooni. Edasi eilsesse itaaliakohta, kus olid suureparased mohhiitod. V6tsime seal 2x suured kannud ja j6ime kuni moskiitosaased muutusid mohhiitosaaskedeks. Uhh. M6nus.

Mojitosääski on igal pool, aga kõige rohkem Rene ümber

Myanmari 6lu on vaga hea. Mina suur 6lles6ber ei ole, aga ausalt- siin tahan seda 6lut kogu aeg. Purju ka nagu ei tee, ei tea kas on palav v6i mis. Siiski oli hea peale 10 6llepaeva l6puks midaggi muud juua

Myanmari õlu. Rohelise sildiga õlu on kõige parem. Pruun on kangem

Õhtune varustus

S:a:aseteemast niipalju, et malaariatablette me ei v6ta, ehkki Myanmar on nii WHO kui muudel andmetel yle kogu riigi malaariaohtlik. Minul on kaasas Eestist ostetud Autani saaset6rje (ainuke DEETi sisaldav tõrje mille Tallinna apteegist leidsin st aitab malaariasaaskede vastu). Katrinil Bangkokist ostetud Boosti firma DEETi sialdav saaset6rje. Hoolimata moskiitoprobleemist ei kasuta kohalikud kuskil voodite kohal saasev6rke, kuigi aknad on neil k6ik korralikult v6rgutatud. Vaid Kalawi matkal metsaonnis magasime v6rkude all. Samas on restoranipidajad igal pool alati jube lahkelt meile toonud laua alla jalgade juurde need suitsevad- tossavad saasespiraalid. Ja saased tulevad valja ka alles paikeseloojangul ja paikeset6usu ajal.
Kohalike endi s6nul neil malaariat ei ole- nii kinnitas meile David Yangonis ja tyybid Kalawis ning nyyd siin Naung U' s (Baganis). Seda, et neid Inle jarve ymbruses (Kalawis) ei ole- seda usun, sest malaariasaased ei pidanud yle 1400m lendama. Ning kylm oli seal magedes ka.

Igaljuhul pritsime end 6htuti hoolega ja hoian siis sarongi ka ymber 6lgade. 66seti vahest arkan yles kui m6ni saask hammustab, elan yle m6ne paranoiasekundi ja magan edasi. "Mis siis teha, kui on keha" ytleks luuletaja Albert Trapeež, eks.
Ei saa ju m66da tuba neid pisikesi bastardeid 88labi taga ajada. Ela ja kannata.