Myanmari inimesed

Kui oleks vaja reastada maailma laulurahvaid, siis myanmarlased oleksid eestlaste järel kindlalt teisel kohal. Meestel on alailma laul suul, olgu nad taksojuhid, hotellipoisid, restorani kelnerid v6i hobukaariku juhid- vaikne ymin on igal juhul huulil. Nooremad tyybid justkui flirdivad meiega (naistega) häbelikult, aga see tuleb neil nii armsalt välja, et iseenesest naeratad vastu. Ja natuke tahaks lauda ka.

Mehed Yangoni tänaval palli tagumas, seelikud rullis 

Inimeste siiras lahkus on see mis k6igepealt meelde jääb. Olles nyyd juba mitmendas Kagu- Aasia riigis reastaks ma inimesed siiruse ja lahkuse järgi jargmiselt: Myanmar, Laos, Kambodza, Tai, Vietnam, Hiina. Tailased on muidugi väliselt k6ige naeratavamad, igati pyydliku ja lahke teenindusega, kuid neis on 20. aastaga kaduma lainud see syytus, mida birmakad, kelle ees välismaailm seni veel osaliselt suletud, endas kannavad. Muidugi on mingil määral turismitööstus inimestes ärimeele avanud, siiski suudavad myanmarlased oma teenust pakkuda nii meeldival moel.

Nagu näiteks see giid Shwedagon Paya juures Yangonis, kes tuli meie juurde uurima kust me pärit oleme (NB! klassikaline pick up line turistile, eks?) ja läks sealt armsal moel yle pagoodi tutvustamisele. Ja sealt omakorda yle teemale, et ta v6ib meile pikemalt pagoodast rääkida ja sellest kuidas igayks saab oma planeeti pesta ja head karmat nii puhastada. Seda juhul kui me oleksime n6us natuke talle raha maksma. Natuke on tavaliselt nii 3-4 dollarit.

V6i see kavala näoga giidipoiss Monywa lahedal koobaslinnakus, kes ytles, et tema tuleb meile giidiks kyll ja eks me siis ise otsusta kas maksame talle ja kui palju. V6i see tore 6petaja, kes meile seletas, et mingit raha tema tudengid ei v6ta (u 100 EEKi oleks muidu olnud tripp) ja oli nii lahkelt n6us oma linna tutvustama. Sama armsad on k6ik mehed ja naised hotellides ja restoranides.

 Ja see armas tädi Kalawis, kes andis oma seljast jaki ja peast mytsi, kui arvasime, et oma riided ehk piisavalt soojad ei ole.

Kui jääd tänaval kogemata mõnda riisikausist sööjat vaatama, siis ta ilmtingimata pakub ka sulle oma kausist süüa.

See pilt pärineb Yangoni-Kimpuni bussist, kus võis suitsetada.
Lahke tossutaja pakkus suitsu ka teda jõllitama jäänud Katrinile.(pildistaja Katrin.H)

Ainuke häda siin riigis on toiduga. Keegi pole kunagi kuulnud kuulsast myanmari köögist ja ju selleks on siis ka p6hjust. Birma köök on segu Bamari (peamine myanmari h6im), Moni (2. h6im), India ja Hiina köögist. Peamiselt süüakse ikka riisi erinevate karridega. Birma karrid on Aasiale ebatüüpiliselt vähe vürtsikad. Sageli ei kasuta kohalikud seal üldse tšillit, pigem tuuakse maitsed esile lihtsalt masala, tamariini kastme, ingveri, küüslaugu, pahkliõli v6i krevetipastaga. Pean tunnistama, et eestlastena vaatasime kogu aeg soola- või pipratoosi poole, muid maitsaineid üldiselt lauale ei toodagi.

 Kangust antakse m6nikord pulbriga mis tehtud kuivatatud tšillist, krevettidest ja tamarinist. Karrid on kyllaltki rasvased, nii nagu ka hiina-tyypi kohtades sweat and sour chicken jm toidud mida proovisime.

Yks birma toidu uhkusi on dhoung (kethoug) - kerge vyrtsine salat toore köögivilja, sibula, pähklite, sidruniga. Aga seda meil ei 6nnestunudki proovida. Kyll proovisime teist populaarset toitu: salati -tyypi roheline möginat, mis tehtud rohelise tee lehtedest, mis segatud seesamiseemnete, röstitud herneste, kuivatatud krevettide, praetud kyyslaugu, kookose ja ingveriga. Erilist muljet see ei jätnud. Kui ehk oleks saanud röstsaia peal syya, siis ehk. Peaaegu igas restoranis toodi peale 6lle tellimist ette kausike pähklitega, maitsev supp ja l6puks puuviljataldrik. Nii sa yhekaiguliselt l6unast (u 25 kr) tihti kolmekäiguline. Supiks oli enamasti maitsev läätsesupp; kui ka karri ei osutunud hiljem suurepäraseks, siis läätsesupp meenutas kodust hernesuppi ja yksi sellest sai k6hu tais.
Hiljem lugesin LP-st, et karriroogade juurde tuuaksegi alati tasuta rohelist teed, läätse-, riisi- v6i kapsasuppi. Nuudlisupid on seal populaarsed hommikusöögid, kuid meil said need alates 3. nädalast pea p6hitoiduks, sest lihtsalt ei suutnud neid karrisid syya enam. Provintsid on erinevad ka ja arvatavasti sobis meile k6ige rohkem Inle järve ääres matkal proovitud shani köök. See on tegelikult tugevate hiina m6jutustega vist, aga meile maitses. V6i oli see värske 6hu ja matka syy:D Nyyd on siis ka supiisu läinud.

Sellel Kalawis tehtud pildil ma veel ei tea, et Tai supist saab mu järgmise kolme nädala lahutamatu kaaslane. 

Minu Kagu-Aasia kulinaaria pingerida oleks järgmine: Tai, Vietnam, Laos, Hiina, Kambodza, Birma. Et igas riigis oleme söönud ka maitsvat ja vähem maitsvat India toitu, siis paigutaksin india köögi kuhugi keskele Jah, toit ei ole myanmaris suurem asi ja nyyd, kui kuu l6puni on jäänud veel nädal, loen päevi, mil saan jalle maitsvat Tai toitu syya.
Hiljem lisatud: Kindlasti on erandiks rand ja värsked grillitud kalatoidud. Ma ei tea mis on see klassikaline aasia kala mida nad nii hästi grillivad ja aurutavad. Red Snapper vist. Krevetid, kaheksajalad, squid ja teised kalaroad olid meie peatoiduks viimasel seitsmel Myanmari päeval Ngwe saung Beachil. Super. Lõpuks sai jälle 3 x päevas süüa. 

Ligi 90 % myanmarlastest on buddistid ja ligi 0,5 miljonit on pyhendunud mungad v6i nunnad. Enamasti harrastavad inimesed siin theravada buddismi. Mungaperiood on sotsiaalselt pea kohustuslik. Iga poisike teeb mungaperioodi labi 5- 10 aastaselt ja teine periood on tavapärane peale 20 eluaastat. Seda, kui lugupidavalt nad ise munkadesse suhtuvad on igal sammul näha- antakse syya hommikusel annetuseringil, pakutakse alati bussis istet (n6ustudes järgmiseks 6 tunniks p6andale kykitama jne). Yheski teises riigis pole me näinud niipalju munkasid tänavatel. Just hommikuti on tore vaadata kuidas nad paljajalu, suured savipotid käes toitu kerjama tulevad. Toidu annetamine on muidugi m6ista endast lugupidavale inimesele aukysimus. Myanmari nunnad on samuti erinevas vanuses. On noori tydrukuid, kes teevad läbi oma noviitisi perioodi ja on juba vanemaid naisi. Aga toredad ereroosad yrbid on neil, pruun pael yle 6la. Ja pöetud pead muidugi k6ikidel naistel ja tydrukutel.

Nunnaplikad

Käekotiks on Yangonis enamus naistel kandilised plastkorvid. Sinna mahub kõik ära? 

Teine "moeröögatus" on kamm pähe! 
Väga praktiline muidugi- tahad sööd kiselli, tahad kammid juukseid! (pildistas Katrin. H) 

Yks huvitavamaid avastusi minu jaoks on myanmarlaste usk vaimudesse ja kaitsepyhakutesse (Nat). See olevat pärit veel budismi eelsest ajast ja tugevate animismi m6jutustega mis siiani yle maa levib. Alles reisi l6pus hakkavad mulle meenuma k6ik need giidide jutud ja tahelepanekud buddhat ymbritsevate kaitsepyhakute kohta. Kaval Bagani kuningas, kes oli k6igepealt lasknud lammutada hulga Nat'idele pyhendatud templeid avastas, et sel viisil on Theravada buddismist raske valitsevat usku teha ning lisas myanmari 36-le kaitsevaimule veel yhe, kelle nimetas kaitsevaimude kuningaks ning kes asus Buddhat kaitsma. Tänaseks on Buddha ja kaitsevaimud kenasti omavahel seotud ja k6ik 38 tyypi kummardust väärt. Vaid Natile'ile puhendatud väiksest pyhamut nägime ka Kalawi- Naungshe mägedes matkaraja ääres. Meie giid Thu- Thu kuidagi väga häbelikult seletas mis inimesed seal midagi-kedagi kummardamas käinud, aga ma ei saanud aru siis.

Muidugi ei saa rääkimata jätta p6hiliselt millega myanmari inimesed teistest aasialastest erinevad. Mehed kannavad pikki seelikutaolisi sarisid, mis seotakse k6hu peal suureks s6lmeks. Ja mida nad siis iga natukese aja tagant avavad (kyljelt kokku 6mmeldud kangas moodustab nagu suure r6nga ymber kere) ja kohendavad. Naistel on sama lougny vist kirjutab LP (londzi hääldatakse) aga neil on see ymber keha mähitud ja kinnitatud puusale. Nii naised kui mehed kasutavad päikesekaitseks aga ka make-up'na näol kollakasvalged pastat- thanaka puu pulbrit, millega p6skedele ja laubale suuremaid v6i väiksemaid ringe ja kaunistusi vedada saab. Thanaka puu tykk kastetakse vette ja h66rutakse suure spetsiaalse lameda kivi peal, kuni kivile tekib pasta. Seesama pasta kantaksegi pintsliga v6i näppudega näole (ja ka kätele, kaelale) ja siis väikse harjakesega saab teha triipusid v6i mustreid. Kuigi see pidi kaitsma päikese eest ja olema muidu näole hea, tundub see noorematel naistel olevat siiski make-up i eest. Lasin ka endale Klawi matkal thanaka-näo pähe teha, aga kuna mu nahk oli siis alles valge, ei paistnud mu nägu kuigi maalitud välja. Nagu 6rn savimask oleks näos, muud tunnet ei olnud. Lyhikesi v6i p6lvini seelikuid ei näinud mitte yhelgi naisel seljas. Mitte kusagil Myanmaris. Vaid ranna piirkonnas, kuhu "rikkad" myanmarlased nädalavahetuse puhkust veetma tulevad, nägime esimesi nn lääneriietes kohalikke. Siis ikka T- särgid ja p6lvini pyksid naistel ja meestel, aga ei mingit miniseelikut. Yhte kohalikku naist nägin koguni trikoos ujuma minemas, aga eks see oli väga "läänestunud" naine, kes niisuguse julgustyki läbi tegi. Nagu alati Aasias, lähevad kohalikud vette täisriietuses st särgid, p6lvini pyksid jalas.

Riik on nagu paat, las valitsus olla selle kapten! Ja igasugu muid loosungeid on kõik ajalehed täis! Väga meenutab meie 50.-60.-ndate ajalehtede pealkirju.

Autod on siin väga-väga vanad. Pole ime kui autos istudes jalad põhjast läbi vajuksid. Ma ei ole suurem asi auto-asjatundja, aga mulle tundub, et enamus autosid on siin Toyaota Camrid, Toyota Corollad või Mazdad. Kindel on see, et need on hästi vanad- võibolla 20-30 aastat. Ja väga -väga lagunenud. Aga autoomanik on rikas mees. Ja taksojuht, kui tal lennujaama sõitudega veab võib teenida edasi-tagasi sõiduga 10-12 USDi, mis on päris kena raha päevatööks. Aga sellise 20 a vana trööbatud auto saab kohalik umbes 100 tuhande EEKi eest ja ka siis peab ta valitsusele veel tasume ühekordse kopsaka maksu. Mootorratta saab umbes 3000- 5000 EEKi eest, sellepärast jõuavad mehed pärast 10 aastast rasket rikshajuhi tööd lõpuks endale motoka osta. Jube.