Kohalikud urkad ja palju toredaid inimesi

Panen nyyd k6ik tagantjarele (hetkel on 17. nov ja eile 6htul j6udsime P6hja Taisse- Chiang Mai linna, kus meil on hotellis arvuti ja tasuta internet!) kirja, nagu ma neil paevadel oma matkapaevikusse kandsin ja k6ik hilisemad sissekanded teen autentsuse huvides ausalt teise varviga.



Matk Kalawist Inle jarveni
23-26 nov vist.


Kimpunist viis meid 4 h s6it linnakesega Bago, mis on umbes 4h kaugusel Yangonist yles Mandalay poole, st puhtalt ajalist v6itu umb 4 tundi, kuna hakkasime yles p6hja pole s6itma. Meie hotellipoiss soovitas istuda 6htul kella 19:00 bussi, et j6uda 12h parast hommikuks Mandalaysse, meil tekkis vahepeal m6te teha oma pikk teekond lyhemaks ja peatuda hoopis magedes olevas linnakeseses Kalawis.

Sestap ostisime Bagost 17000 kyati eest piletid Kalawi. Linna peale ei lainudki, sest bussi väljumiseni oli vaid 2 tundi. Buss oli taiesti korralik. Nagu Parnu- Tallinn buss, aga suuremate pingivahedega ning p6rguliku air conditioniga. Ja lihtsalt s6itis 6x kauem. Teised magasid, mina mitte. Kell 4:30 hommikul j6udsime Kalawi. Meid pandi linna peatanaval maha. Tanavanurgal p6les l6ke ja seal kykitasid 2 tyypi. Hakkasime sooje asju kottidest otsima, ehkki olime kylmetanud selle jubeda air conditioniga juba 10h, ostus 6hk 6ues veelgi jaisemaks. Millise hotelli ykse taha kopsima minna, selle peale me veel ei m6lenudki. Yks tyyp jooksis l6kke juurest minema. Natukese aja parast oli ta tagasi armsa tydruku Akiga, kes kysis kas meile sobiks magada hotellis kus igayks maksab 5USDi. Meile sobis ja nii viis Aki meid Eastern Paradise questhouse juurde. Lahke perenaine tuli valja ja pakkus 12 USD tube (kahepeale) sest 10- sed toad 1 korrusel pidid tais olema. Magasime l6unani.

L6unal linnaga tutvuma. Hammastas, et k6ike oli siin saada. Ilma oma seljakotita randav Katrin (tal on ammu Bangkokist juba uus seljakott ostetud) sai siit k6ik eluks vajalikku- vene pesuseepi, pesupulbrit, korraliku puuvillase sarongi (mujal kuskil puuvillaseid ei ole, ikka synteetilised) antibakteriaalse kreemi jmt. Katrinist on saanud uskumatu backbakker- randab ilma oma f66nita, magamiskotita, kotitaie hilpudeta ja vaid yhe paari lyhikeste pykstega. Ise ka ei usuks, kui ei naeks! Ausalt, Tiiu.

Paeval leppisime meie hotelli juurde tulnud Aki isaga Jimmyga kokku, et v6tame 3 paevase matka ymbruskonna magedes ja kylades. Mul oli esilagu kyll plaan trekkida rohkem p6hjas Hispaws, aga Jimmy jutu jargi on seal vaid yks h6im, aga tema trekil naeme viite! Pealegi saaks 30 USDi eest siis 2 paeva metsas magada, kohalikku toitu maitsta, toredaid inimesi kohata ning kohale j6uame Inle jarve aarsesse linnakesse Nyaungswesse, kuhu me niikuinii peaks muidu tulema. Ja meie suured seljakotid viiakse sinna juba taksoga (nakku 3000 kyatti~ 30kr) ara. Sobis. Yhtlasi leppisime ka Jimmyga kokku, et j6udes matka l6puks jarve l6unatippu, v6tame siis kohe yhe soojaga ka paadis6idu Inle jarvel (16000 paat meile 4 peale) mis l6ppeb linnakeses, kus on meie kotid juba ootamas kylalistemajas Four Sisters.

Sama 6htu oli ka viimane, kus sain blogspotti sisse ja postitasin rahavahetuse loo. 6htul kohtusime oma hotelli terrassil hispaania paari Michellet ja Louid, kellega jargimisel hommikul matkama laheme. Esimene rumm oli juba joodud kui ma netist kohale j6udsin.

Seletan brasiillasest Michellele ja myanmarlasest kitaristile mismoodi meil Eestis elu käib (pildistas Katrin.H)

Siis laksime poodi teise jargi ja peale hispaanlaste magamaminekut suundusime kohalikesse k6rtsidesse. Esimene oli mu taielik lemmik! Uhhh, milllllised mehed. Hambutuna paistvad beetlipunaste hammasastega suud ning tutimytside ja puhvaikadega mehed! K6ik nii lahked ja n6us pikalt laialt olukorrast Birmas raakima. Jagunesime kuidagi iseenesest erinevatesse laudadesse ja igayks sai oma vennikesed, kellega juttu puhuda. Jube tore oli! K6ike vaga ei maletagi enam. Igatahes meie Katriniga olime ka parajad pussakad, sest kuna 6ues laks jalle kylmaks, andis meie hotelliperenaine peast ara oma mytsi ja toi oma kapist meile 2 jakki.

Pussakad baaris

Sealt edasi järgmises baaris olid vahe nooremad inimesed ja yks 6nnetu jaapani turist. Seal jokutasime teise pudeli rummi juues ja lobisedes ning 12:00 juba magasme kodus.

Markus sõbrustab kohaliku jorsi ja purjus jaapani turistiga

Kell 8 hommikus66k, kell 9 matkama. Kerge peavalu. Pehmelt 8eldes.
Maksime Jimmyle igayks 10000 kyatti (ehk 1/ 3 hinnast) ette ara, kuna ta pidi selle eest turult syya ostma.
Siit ja edaspidi pealinnast eemal , arvestasid kohalikud kursiks alati 1000, mis tekitas tahtmise tasuda suuremaid summasid kohalikus vääringus. Soovitan arvestada sellega, et kui kohalik raha otsa lõpeb, siis peale Mandalay ja Yangoni dollareid tagasi kohalikuks rahaks naljalt vahetada ei õnnestu. Vahetusraha pakkida kaasas kandmine ja peitmine ning selle kalkuleerimine oli üks tüütumaid tegevusi kogu reisi jooksul.Meie giid Thu-Thu (Jimmy vennanaine) oli varustatud laia aarega kybaraga, vihmavarju ja heade matkasaabastega. Nagu ka enamus meie grupikaaslasi: Matt ja Sandra Chicagost, Louis ja Michelle Madriidist. Eestist siis 2 beachboyd ja meie. Me Katriniga kyll sandaalidega, kuid paremini varustatud kui iial varem, st korralikud seljakotid, soojad kampsunid- fliisid, sallid. Vanad head Eco platud jne. Ema kingitud retuusid ja Pille kingitud villased sokid osutusid hiljem hadavajalikeks.

Mäed ja riisipõllud

Esimese paeva pikkus oli 16 km. Esimene s66gipaus magedes nn Nepaali restoranis, st ilmselt siis kohalikud nepaallased (on see 6ige s6na yldse?) meile indiaparast toitu tegid. Sellel matkal tuli vett ja karastusjooke ise juurde osta. Minu praktikas esmakordne juhus, tavaliselt tahendab k6ik hinnas ikka seda, et ka vesi on hinnas sees. 6htuks j6udsime kohalikku kylla. Majakeses magasime k6ik 8 kesi yhes toas. Madratsitel- k6igile 1 tekk ja padi. Meie kokk mr Zooey (haaldus) k6ndis k6ik kolm paeva meist 2h eespool, et valmistada meile hommiku-, l6una- ja 6htus66ki. S6ime ja kiitsime kogu aeg. Peale s66ki v6tsime ette k6ik kaasa tassitud viski- ja rummipudelid ja tee pealt ostetud coca-colad ja istusime 6ue lobisema.

kogu kamp (pildistas Katrin.H)

Kiskus jube kylmaks. Mul alkoholisu puudus taieikult ja kobisin vara magama. Kylm oli ka. Tugevamad istusid 6ues kuni k6ik pudelid tyhjad, aga kell 12 olime k6ik koti peal. Aga milline 66 see oli! Oo my Buddha! Mitte keegi ei saanud vist magada. Valjas v6is olla 5-10 kraadi ja oli p6rgulikult kylm. Bambusseinad ka suurt sooja ei pidanud. Vaid kahekesi kahe teki all sai korraks silma kinni. Me Katriniga vanad matkahundid- kyll me juba teame kuidas sooja saada. Tuleb yksteisest kallistada 88labi lihtsalt.

Meie öömaja mägedes. Näete ikka, et seinad paistavad läbi?
(pildistas K.Heinla)

Kuigi aratus oli jargmisel paeval kell 7, olime k6ik ammu yleval. Ka pannkoogid hommikus66giks ei teinud seltskonda l6busamaks. Alustasime oma teist 22 km paeva. Hoolimata unetust 66st oli see lihtsalt suureparane paev. Magedes oli avarust, imelisi vaateid ja inimesi, laugeid t6use ja laskumisi. Mida kevadine joogakursus teha ei suutnud, tegi paev magedes. Sai mitu tundi k6nnitud taiesti m6ttevaba peaga. Nii tyhja peaga, et kui l6puks tahtsin laulu yles v6tta, ei meenunud mitte ykski rida. Mitte ykski! Kui hiljem teistelt abi palusin , siis suure surmaga meenus meile kamba peale 2 rida T6nis Mae laulust - Make up! Make up! K6ik. Tyhjus! Tulenes ilmselt sellest, et k6ik naised kannavad naos thanakapulbrist make uppi ja naevad nii ilusad valja. Laulus6nad tulid pahe tagasi alles kolmandaks paevaks.

Kõige lahedamad sellid

Üle riisiväljade

Lapsukesed klassipildi jaoks poseerimas

Külatüdrukud

Teise 66 veetsime mungakloostris. Jokutasime viimases puhkepaigas kauem (seal myydi 6lut) ja seet6ttu tegime 12 matkast viimase tunni kottpimedas ehk pealampide valgel. Hea, et uurisin kohalike madude kohta meie giidilt viimasel paeval. Paar erinevat kobraliiki, pit viper, green viper, Russel viper (ma ei tea mis see viper eesti keeles on- t6lkige palun) - need tyybid pidid tegema Myanmari yheks ohtlikumaks riigiks mitte ainult Kagu- Aasias vaid kogu maailmas! Tore teada- 3 nadalat on veel ees! Kloostris oli meie kokk rikkaliku 6htus66gi valmistanud. Ja natuke ka napsu v6tnud seejuures.

Kaisime enne veel Katriniga dushi all. See laks kindlalt minu dushi edetabeli toppi. Kolme kiviseina vahel oli juhitud kuskilt kaevust toru, aga vett tuli pumbata 6uest. Umbes sellisest kooguga pumbakaevust nagu meil vanasti vaikelinnades tanavate aares olid. No me kaks tarka laksime ikka koos kivist kabiini ja v6tsime paljaks. Ja imestasime, et kes kyll meile vett pumpab. Yks siis kustutas pealambi ara ja jooksis paljalt 6ue vett pumpama, teine sai samal ajal kopsikusse vett koguda. Jube l6bus oli. 6htul jaid rummipudeli taha 6ue ainult meie poisid ja ameeriklased. Neil oli veel mingi 6ine lugu hulluks lainud mungaga, kes neid seal ahistas ja taguma tuli vmt. Aga kloostris said k6ik 2 tekki ja oli palju- palju soojem ka. Kolmas paev algas jalle enne kella 7. Munkade palvetund oli niikuinii umbes 5 paiku ja kuna magasime kesest suur palveruumi, siis ajas see yles niikuinii. Peale hommikus66ki kutsuti meid vanemate munkade juurde, kus me pidime tegema annetuse kloostrile. Sellele eelnes veel vaike vestlusring ja mingad sidusid meile igayhele kae peale valge peale viie s6lmega ning lugesid haid s6nu peale. Neil viiel s6lmel oli igayhel ka tahendus, aga ma peaegu k6ike ei maleta. Ja siis vastu viimasele 12 km paevale.

Viimasel paeva l6petasime paaditripiga Inle jarvel.
S6it kestistis 4h ja oli sisuliselt poest poeni s6it. Peale kohalike vees ulplivate majade nagime ka lootuslillest tehtava riide tehast ja poodi, h6bedatehast ja poodi, vihmavarjutehast ja poodi, tubakavabrikut ja poodi. Muidu on jarv ilus ja kuulus eelk6ige oma kalurite parast.
900 m merepinnast ja 22km pikk, 11 km lai Inle jarv on koduks insha h6imule, kes on valja t66tanud unikaalse meetodi kuidas kasvatada toidukraami madalas 1,5 m vees- nad harivad p6hja kinnitatud ankurdatud ujuvaid aedu, kus kasvatatakse veetaimi (p6hiliselt tomateid) ning mida yksteisest eraldavad roost ja rohust matid. Need vahvad aiameistrid myyvad oma kaupa originaalsel viisil- veavad 18 m laiust aeda paatide jarel ja ostjat kohates l6ikavad paraja tyki. Meie seda vedamist kahjuks ei nainud, aga lugesin sellest varem. Osad inshadest kalurid on tuntud oma originaalse s6idustiili poolest- seistes paadi ahtris liigutavad nad yhe jalaga aeru, mis jatab kaed vabaks. Ritv on kaes kalade hirmutamiseks v6i nende pyynisesse ajamiseks. Sihukesi vendi nagime 6htul ka.

Inle kalur

Juba hamaras j6udsime Jimmy orgunnitud Four Sisters hotelli , kus ootamatult selgus, et vaba on vaid yks tuba. Kolisime Gypysi Inni.(12 USD) kus olime yhe 88. Kuni jargmisel hommikul kolisime 3 66ks Nham Khan Little Inni, mis meid oma armsa aiaga ja padooda lahedusega v6lus. Parim uni Myanmaris!
Ei tea kas sellest, et uhke pagooda oli meie toast vaid 10m kaugusel v6i sellest et l6puks ometi hakkab t66stress yle minema. I love that.